- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,32%7 595,35
- DOW 30−0,18%52 391,57
- Nasdaq −0,51%25 336,64
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,32%7 595,35
- DOW 30−0,18%52 391,57
- Nasdaq −0,51%25 336,64
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Globaalne kullajanu vaibub
Maailma Kullanõukogu (World Gold Council) andmetel kukkus Hiina nõudlus 38% eeskätt tänu riigi aktsiaturu hoogsale taastumisele ja kommunistliku partei korruptsioonivastasele kampaaniale.
Aasta algusest on kulla hind kerkinud enam kui 3%, sest euro suhtes skeptilised eurotsooni investorid on otsinud oma rahale turvasadamat, kirjutab Financial Times. Viimase kahe aastaga kaotas väärismetall oma väärtusest aga 28%.
Maailma Kullanõukogu andmetel on maailma suurim kullatarbija India, mis hoolimata impordipiirangutele vedas mullu sisse 662,1 tonni kulda ja võttis esikoha justnimelt Hiinalt.
India ja Hiina moodustasid läinud aastal üheskoos 54% maailma tarbijate kullanõudlusest. Alates 2005. aastast on kahe riigi nõudlus kerkinud 33%.
Seotud lood
- ST
Märkimisperiood kestab 30. novembrini
Hetkel kuum
Hetkel kuum
- ST
Võlakirju saab märkida 11. novembrini
Investor Toomase kommentaar
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele